Saesaare paisjärv

Paisjärve pindala on umbes 54 ha. Paisjärv ulatub Saesaare paisust 4,5–5,5 km ülesvoolu ja kevadiste suurvete aegu kuni Kiidjärve veskini.Keskmine sügavus 4m, suurim sügavus 10m.

Saesaareks nimetati kunagi praeguse tammi kohal asunud, kahe jõeharu vahelist saart. Nagu teisedki siinsed paigad oli saargi saanud nime Vanapagana toimetamiste järgi. Nimelt olla Vanapagan ettevõtliku olendina sel saarel saekaatrit pidanud. Legendist ei selgu küll täpselt mis tarvis tal seda vaja oli aga igatahes olla mingil ajal ja mingitel tingimustel sealt sae vingumist kuulda olnud. Vanapagana puiduäri aga väga hästi ei läinud, ning kergesti ärrituva ja agressiivse käitumise poolest tuntud ettevõtja olla vihahoos oma äri lõpetanud ja ehitse lammutanud. saekaatri ehitamiseks kasutatud kivid loopinud aga mööda jõge laiali. Peale ebaõnnestunud äriprojekti pole austatud vanakurja enam siinkandis nähtud.

See paik justkui tõmbas ettevõtlikke olendeid ligi ja nii leidsid ENSV ettevõtlikud elektrimehed 1950 aastal, et nende eelkäia saekaatri asemele võiks elektrijaama teha – mis see vesi seal niisama tühja vuliseb ja kivid seisavad!   Mõeldud-tehtud saadeti mehed metsa langetama ja buldooserid tammi jaoks kiva kokku lükkama. Loodusel oleks sellise järve tekitamine võtnud tuhandeid ehk isegi miljoneid aastaid aega aga nõukogude inimesele kohaselt läks kõigest paar aastat rapsimist ja valmis ta oligi!

Samal ajal kui üks töökas seltskond rassis hüdroelektrijaama ja selle tarvis paisjärve rajamise kallal, pusis teine usin seltskond Narvast traate vedada. Selle võistluse võitsid paisjärve kallal pusijad – nemad said 1952 järve valmis ja jaama tööle. Aga ega sellepäras traadivedajate seltskond veel ära loobunud – ka nemad jõudsid paar aastat hiljem oma tööga valmis. Kui elektrimehed siis peale pikka rahmeldamist mõtlema hakkasid ja teineteise tööd üle vaatasid tunnistati siiski võitjaks traadivedajad. Nimelt traadi kaudu jõudis Põlvamaa metsade vahele nii palju elektrit, et hüdroelektrijaama pisukest panust enam vajagi polnud.  Elektrijaam pandi küll peatselt seisma aga kuna mehed tehtud tööst väsinud olid ei jaksanud nad kohe jälle järve laiali tassima asuda.  Aga Vanapagana kombel jalga lasid küll.

Ei kulunud kaua aega, kuni meie oma silicon valley järjekordsed ettevõtjad ligi meelitas – 1991 aastal tulid mehed, vaatasid ringi veski sees … ja panid elektrijaama jälle käima! Mehed said paarkümmend aastat rahulikult elektrit jahvatada, kuni hakkasid kahtlased lipsuga mehed jaama ümber ringi luusima. Kui kohalikud meestel lipsust kinni said selgus, et ei olegi miskit pahalased vaid valitsusemehed. Valitsusemeestel nimelt mure, et nemad oma Euroopa sõpradele lubanud, et meie siin teeme kõik, et kalal hea oleks. Aga kala käinud pealinnas kaebamas, et temal Ahja jões teps mitte hea ei ole, kuna üks veski vee peal ees on. Valitsusemehed tulnudki kala kaebamise peale kohale ja tõsi mis tõsi ongi tamm ees! Kaasa tulnud juhtiv kalapsühholoog pidi samuti tõdema, et seesugune tammikolakas kaladele tõsist stressi võib põhjustada. Veskimees pakkunud seepeale, et ta võib ju kaladele trepi ehitada ja loomakesed välja koolitada seda mööda üles-alla käima. Kõik olnud seepeale rõõmsad ja läinud sõpradena laiali. Mõne aja pärast olnud aga kurva näoga valitsusemehed tagasi. olnud nad vahepeal oma Euroopa sõprade ja kalade esindajatega nõu pidanud. Selgus, et trepist käimine tekitab siiski kaladele stressi ja see ei lähe kohe mitte. Et kaladel ikka piisavalt hea oleks olgu veskihärra nõnda lahke ja võtku ikka oma tamm tee pealt eest ära.

Kui keegi seekord Saesaarel jälle ettevõtet mööda ilma laiali hakkab pilduma, siis loodetavasti ei kao ta kohe peale seda ära nagu tema eelkäia, vaid võtab ka vastutada selle eest, mis pärast saab!

Faktiliselt täpsema ja konkreetsema kirjelduse leiad Vikipeediast.

Kui tahad teada rohkem tulevikuplaanidest seoses paisjärvega, loe ka Saesaare paisu likvideerimise teatise keskonnamõju hindamist.