Taevaskojad

Taevaskoda on rahvakeelne nimetus Lõuna-Eesti jõgede kallastel paiknevate liivakivipaljandite kohta. Tuntumad neist on Suur Taevaskoda ja Väike Taevaskoda, mis asuvad Põlvamaal Ahja jõe kallastel. Taevaskojad on tekkinud 400 miljoni aasta vältel mere põhja settinud liivadest, millele vooluvesi ja jääajad on andnud tänase kuju. Suure Taevaskoja nimeline paljand on ca 150m pikk ja 22m kõrge, Väike Taevaskoja paljand 13m kõrge ja ligi 200m pikk.

Majesteetlikud looduse templid olid inimeste silmis tõelised pühakojad ja sealt ka nimetus – Taevaskoda. Paganluse ajal toodi siia ohvriande, et jõe – ja maavaimudelt karja- , saagi- ja muud tarvilist õnne paluda.

Taevaskojaga on seotud ka palju erinevaid muistendeid, muuhulgas olnud Taevaskoja ka mõnda aega Vanapagana enda residentsiks. Vanapagan kaevanud endale kalju seina sisse mitmed eluruumid. Kelchi kroonika järgi olla veel 17-18saj olnud Suure Taevaskoja kaljus suur lõhe, mis avanes selle taga olevasse suurde saali ja edasi kolme kambrisse. kambritest omakorda viinud salakäigud suurlinnadesse Riiga, Kiievisse ja Himmastesse.

Tänasel päeval on RMK rajanud taevaskodade juurde 3 km matkaraja, mis teeb ringi Saesaare paisust Suure Taevaskojani ja tagasi. Viitadega tähistatud rajal on infosiltidega varusatud huvipunktid ja piknikuplats. Vaata lähemalt RMK kodulehelt. Suveperioodil on Saesaare paisu juures avatud Tiku Puhkemajade rendipunkt, kus saab rentida paati, kanuud, vesijalgratast või veelauda.