Kümblustünni ajalugu ulatub väidetavalt 2500 aasta taha, mil kreeklased vulkaani kraatrites kuuma vanni nautisid. Hiljem hakati vulkaani kraatri taolisi  vanne ise tegema ja kuumade kivide abil vett soojendama.

Ka vanas Roomas oli soojas vannis e. kümblustünnis käimine populaarne. Isegi sedavõrd, et leegionärid, kes võõraid maid käisid vallutamas ei maldanud koju jõudmist ära oodata ja ehitasid ise kümblustünne. Nii olla see tava levinud ka Kesk-Euroopasse.

Mõningate arvates sai tünnis kümblemine aga alguse Jaapanist, kus kohalikud tahtsid ahvide eeskujul samuti soojas vees sulistada. Vulkaaniliselt aktiivses piirkonnas, nagu Jaapan seda on, pakub loodus selleks hulgaliselt võimalusi.

Esimese Spaa kompleksi rajamise au kuulub jaapanlastele, teadaolevalt avati see juba aastal 705. Pakuti majutust, kümblustünni ja toitlustamist. Juba tollajal ei olnud kümblustünn pesemise vaid pigem lõõgastumise kohaks. Jaapanlased hakkasid tõenäoliselt esimestena valmistama puidust vanne (ofuro), mida võib lugeda kaasaegse vanni ja kümblustünni otseseks eellaseks.

Ilmakuulsaks tegid kümblustünni aga hoopis itaallased, vennad Jacuzzid, kes 1915 aastal alustasid puidust propellerite tootmisega. Hiljem valmistasid nad ka paar puidust lennukit, kuid klientidelt saadud, mitte eriti positiivse tagasiside tõttu (peale ühe lennuki alla kukkumist tapeti lennuki piloot ja 2 ettevõtte töötajat) lõpetati nende tootmine. Itaallastele omase rahutuse tõttu ei suutnud ellu jäänud 6 venda käed rüpes istuda ja asusid maisemate asjade kallale. Põllumajanduses kasutatavate pumpade tootmisest jõudsid vennad tänu õnnelikele ja mitte nii õnnelikele juhustele lõpuks mullivannide tootmiseni.

Tänasel päeval tegeleb ettevõtte lisaks tünnidele ka vannitoa sisustuse, basseinide ja muu taolisega. Ettevõttes on,  perekond Jacuzzidele lisaks veel ca 5000 töötajat ja käive ligi 2 miljardit dollarit.